Polüesterkanga koostis ja molekulaarstruktuur

Polüestri keemiline nimetus on polüetüleentereftalaat (PET); see kuulub aromaatsete polüesterpolümeerühendite klassi. Selle põhiline struktuuriüksus moodustub tereftaalhappe ja etüleenglükooli polükondensatsioonireaktsiooni kaudu ning selle molekulaarset valemit saab lihtsustada [C10H8O4]ₙ-ks. Kiu tootmiseks mõeldud polüestri suhteline molekulmass jääb tavaliselt vahemikku 18 000–25 000; villataolised polüestri variandid on üldiselt väiksema molekulmassiga, samas kui tööstusliku -klassi polüestri variantidel on tavaliselt suhteliselt suurem molekulmass.

Keemiliste kiudude nimetamine ja klassifitseerimine tekstiiltoodetes järgib GB/T 4146.1-2009 standardeid.

Keemilise koostise poolest koosnevad polüestri makromolekulid peamiselt alifaatsetest ahela segmentidest (-OCH₂CH₂O-), esterrühmadest (-COO-), benseenitsüklitest ja terminaalsetest hüdroksüülrühmadest. Estrirühmad moodustavad ligikaudu 46% molekuli sisaldusest; peale terminaalsete hüdroksüülrühmade puuduvad molekulis muud hüdrofiilsed polaarsed rühmad. Sellest tulenevalt on kiul tugev hüdrofoobsus ja väga halvad niiskust imavad omadused. Kõrge -temperatuuri tingimustes võivad estrirühmad termiliselt laguneda; lisaks toimuvad nii kõrgete temperatuuride kui ka vee juuresolekul kergesti hüdrolüüsireaktsioonid. Tugevates leeliselistes tingimustes võivad toimuda seebistumisreaktsioonid, mis põhjustavad polümerisatsiooniastme vähenemist; temperatuuridel alla 100 kraadi ei ole pesuvahendite standardsetel kontsentratsioonidel üldiselt polüestrile olulist kahjulikku mõju.

Mis puudutab morfoloogilist struktuuri, siis polüesterkiud näivad piki pikitelge siledate ühtlaste silindritena, samas kui nende ristlõiked on tavaliselt peaaegu ringikujulised. Sulatketramise teel toodetud tärkavatel kiududel on amorfne struktuur ja suhteliselt madalad mehaanilised omadused; seetõttu peavad need praktiliste rakendusnõuete täitmiseks läbima joonistamise (orientatsiooni) ja kuumus-soojenemise. Valmis polüestertooted klassifitseeritakse pool-kristallilisteks polümeerideks, mille kristallilisuse tase on tavaliselt 40–60% ja molekulaarne orientatsioon on kõrge; need omadused moodustavad materjali suure tugevuse, kõrge mooduli ja suurepärase mõõtmete stabiilsuse peamise aluse. Molekulaarsetes ahelates olevad benseenitsükli struktuurid annavad ahela segmentidele suure jäikuse, aidates seeläbi kaasa materjali tugevusele ja termilisele takistusele; vastupidi, metüleenahela segmendid (-OCH₂CH₂O-) tagavad teatud paindlikkuse, võimaldades materjalil tasakaalustatud kombinatsiooni tugevatest mehaanilistest omadustest ja töödeldavusest.